Kas rahaliidu kriis hakkab otsast peale?

Ametlik vastus oleks, et ei. 2009/2010. aastast, mil Kreeka euroala kriisi lahti päästis, on rahaliit end tugevdanud ja remontinud, loonud kriisitõrjemehhanismid ja käivitanud pangandusliidu, olles nüüd vapustustele vastupidavam. Eks räägivad ju ka euroala riikide rekordiliselt madalad võlakirjaintressid tagasi võidetud usaldusest, kui nii tõlgendada. Poliitiline kriis Kreekas on Kreeka siseasi, oli Saksamaa kantsleri Angela Merkeli pressiesindaja esmane vastus kommentaaripalvele.

Päris nii siiski ei väidaks. Alles novembri lõpus Helsingi ülikoolis peetud ettekandes tunnistas Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et kuni kasvõi ühel euroala riigil on rahaliidus sees halvem olla kui liidust väljas, ei saa end kindlana tunda ükski rahaliidu liikmesriik. Sest ühe lahkumine liidust looks pretsedendi ja tooks valuutariski tagasi. Miks muidu Saksa riigivõlakirjad Kreeka valitsuskriisi vallandumise päeval jälle rekordmadala tootlusega olid.

Syriza partei, millele arvamusküsitlused valimistel võitu lubavad, ei taha Kreekat rahaliidust välja viia. Küll aga tagasi pöörata rea valusaid kärpeid, mis IMF, Euroopa Keskpank ja euroala liikmesriigid Kreekale abilaenu andes tingimuseks seadsid. Need on kriitikute sõnul majanduslangust veelgi rängemaks teinud, abistajate sõnul aga vältimatult vajalikud reformid. Samuti lubab Syriza maha kanda osa Kreeka võlast, mis 175% tasemel SKPst on tagasimaksmiseks liiga suur. Pretsedendina viitab Syriza juht Alexis Tsipras Saksamaa võla poolitamisele Teise maailmasõja järel, milleta Saksa majandusel olnuks raske jalule tõusta.

Tsiprase lubadused kõrgematest palkadest ja tasuta elektrist ei mahu rahaliidu reaalsusesse. Kust selleks raha tuleks? Kreeka abipakett lõpeb veebruaris, väljavaated kapitaliturult mõistliku hinnaga laenu saada on küsitavad, uued abimeetmed eeldavad aga (vihatud) kreeditoridega uusi kokkuleppeid abi tingimustes. Lisaks, kui Kreeka kokkulepitud reformikursilt ära keerab, ei ole ka Euroopa Keskpangal enam võimalik Kreeka panku rahastada, sest sellisel juhul kaotaksid kehtivuse Kreeka jaoks leevendatud laenutagatisnõuded.

Tsiprase trump on aga jätkuvalt Kreeka rahaliidust väljakukkumise oht, mida soovitakse ilmselt igati ära hoida.

Kreeka poliitiline kriis on tekitanud ebakindlust ka Euroopa Keskpanga uue tugiostuprogrammi suhtes euroala võlakirjaturul, mille käivitumist oodatakse uue aasta alguses. Pigem on just see ootus, mille taga on paraku negatiivsed tegurid  - majanduskasvu kidumine ja deflatsioonioht, euroala riikide võlakirjade tootlusi praegu madalal hoidnud. Mitte niivõrd usalduse taastumine. Ja tavainimese jaoks, kui tööpuuduse on ikka alles üle 20%, pole kriis veel lahenenud. Nii ei pruugi hirmustsenaariumid ühel hetkel enam ära hoida valikuid, mis toovad võimule peavoolust kõrvale tüürivad parteid. Siis võib mõranema hakata ka see tugev poliitiline tahe, mille alahindamist eurole kadu kuulutanud kassandratele ette heidetakse.

Ent Kreeka Kreekaks. Rahaliidu kammitsas ei tunne ennast praegu hästi ka ei Prantsusmaa ega Itaalia.